Rogosi mõis

Sada aastat tagasi oli Eestimaal üle tuhande mõisa, tänaseks päevaks on neist järel vaevalt pooled, kus endist jõukust ja hiilgust aimata võib. Mõisate ehitamise hiilgeaeg Eestis oli 18. sajandi lõpp, 19. sajandi algus. Kuigi veel 20. sajandi alguses kavandati ja ehitati uhkeid mõisahooneid ja rajati parke, oli tunda märke mõisate aja ümbersaamisest. Esimese maailmasõja ja iseseisvussõja karastusega noor vabariik võttiski juba 1919. aastal vastu maaseaduse, millega jättis mõisad maata. Sisuliselt tähendas see sajandeid kestnud mõisate valitsemisaja lõppu. Tühjaks jäänud mõisahooned hävinesid kiiresti, pargid võsastusid. Parem saatus oli häärberitel, kuhu asutati koolid – sellega säilitati ka osa väärtuslikust arhitektuuripärandist.

Rogosi ehk Rogosinsky

Rogosi mõisast (saksa keeles Rogosinsky) on esimesi kindlaid teateid 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky. Sealt pärineb ka nimi.

Rootsi ajal (alates 1620ndate aastate lõpust) läks mõis von Liebsdorffide omandusse, kelle kätte ta jäi enam kui 130 aastaks. Von Liebsdorffide omandusajal püstitati mõisa läänetiiba kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Tollal oli juba olemas ka kastelli välismüür, kuid vaid väga madalana. Peahoone jäi kastelli läänetiivaks.

12. augustil 1776 omandas mõisa Christer Johann von Glasenapp, kelle aadliperekonnaga jäi mõis seotuks kuni 1919. aasta riigistamiseni. Keskaegse vasallilinnuse kohale ehitati 18. sajandi lõpus barokne härrastemaja.

Von Glasenappidelt võõrandatud mõisahoonesse kolis 1934. aastal kool, mis teguteb seal tänini. Alates 1990test aastatest on mõisat mitmes järgus restaureeritud. Uue välimuse on saanud kastelli tiibhooned ning 1999 taastati ka väravatorni imekaunis historitsistlik tornikiiver.

Tänapäeval Rogosi mõisas:
Ruusmäe rahvamaja, raamatukogu, muuseum,
Rogosi Mõisa Koolitus- ja Puhkekeskus,
Haanja-Ruusmäe Põhikooli Ruusmäe koolimaja, jpm.


Allikad: Eesti mõisaportaal; Rogosi mõis